Veebruari lõpp

20:40. 25 veebruar. Laupäeva õhtu.
Kust alustada. Ok, lõpust vast. Tulin just koju ja viskasin voodisse teki alla lebosse. Mõtlesin, et võiks blogi täiendada ja äkki tuleb häid lausemõtteid. Karli käes on telefon, niiet tal pole igav. Arvuti saab minu käes olla. Tal mingi uus lumelauduri mäng tõmmatud. Just tuli ja ehmatas mind, et ostis kogematta 10 dol eest mängule lisa, et saab oma lumelaudurit täiendada. Ma muidugi ei jäänud uskuma, sest üle 8 dollari ei maksa seal eriti midagi. Enamus appse maksavad 1 dollar. Keeruline aru saada? Ahh Iphone omaniku jamad...
Täna oli vihmane ja hallim päev. Päike tuli ainult korraks välja. Hommikul käisime kirikus nagu ikka, siis koju, vaatasime filmi Piinatud Geenius, suht hea peaks mainima. Kell 16:30 algas kirikus noorte koosolek, vaatasime selle ka üle. Peale seda oli söömine ja mängud. Niiet päev oli sisustatud.
Töönädal oli keskmine. Teisipäeva hommikul sadas padukat, läksime ikka tööle, meil ju vihmakeebid ja kummikud olemas, kuid koha peal selgus, et tööpäeva ei ole. Ülemus oli proovinud teiste kaudu teada anda kõigile et tööpäeva ei ole, kuid teised olid oma telefoni töö juurde unustanud. Kirjutasin oma tel nr ja panin talle laua peale, et ta järgmine kord saaks meile ilusti teada anda ka saab tööd teha või mitte. Ülejäänud päevad olid korralikud, 10 ikka. Reedel ei läinud päev nii kiiresti kui oleks pidanud minema, ka vihma tõttu. Eks ükskord saab kõik läbi, nagu ka pika tööpäevaga.
Töö juurde pole meid palju jäänud. 6 backpäkkerit, 1 kohalik, 3 trakrotijuhti, ülemus ja ta naine. See kohalik käib ka poole ajaga. Üks traktorist puhkusel ja 1 inglasest bäkker on ka 3 nädalat eemal. Me saame rahus masinakorjamist teha hommikuti. Kui treilerid tehtud, siis rohimine kuni tööpäeva lõpuni. Käsitsi lõikamist ei olegi peaaegu olnud. Meil istutati spinatit! Palju-palju. Kui see valmis hakkab saama, siis on meil kõvasti masinalõikamist. Kui ma tavaliselt poest salatit ei ostnud, siis spinatit ikka, niiet see on hea uudis mulle. Saab spinatipirukaid tegema hakata.

Eelmine nädalavahetus sõitsime ootamatult Gold Coastile Surfers Paradise. Passisime kodus, kuni Adis helistas laupäeva õhtul, pakkus, et oleks rannas ja tsilliks, teeks midagi. Aga muidugi, ei viitsi me niisama istuda. Hakkasime pimedas sõitma, suures kängurude hirmus. Kui need elukad meie väikse auto ette satuks, siis on jamasti. Mõned on päris võimsad ja pirakad. Ja meil päris väike auto tegelt. Õnneks ei näinud ühtegi. Põhapäeva õhtul tulime tagasi. Ei saanud pikemaks jääda, sest esmaspäeval vaja tööle minna. Mulle ei tohiks see enam üllatusena tulla, aga päeval rannas ilma päiksekreemita lesides oli oma töö teinud. Peeglist vaatas vastu no niiii vähk kui vähk üleni punane bikiinirantidega nahk! Hapukoor, külm duss, päiksejärgne kreem ja kõik asjad läksid peale möksimisele. Jälle väike õpetus, et päike on siin väga tugev. Samas oli tore rannas lainetes möllata, ujuda ja tsillida. Ööbisime teiste eestlaste juures, ilusa vaatega pilvelõhkujas. Ma mõtlesin, et ma pole nii kõrgel oma elus veel kuskil ööbinud.
Praeguseks on nahk parem. Läinud pruuniks ja annab vähe tunda. Kardan, et hakkab siiski maha kooruma. Ma võtsin õppust nüüd, päriselt. Kaitsen nahka teine kord.
Tööpäeva õhtud lähevad nii kiiresti! Ei jõua enda arust midagi teha. Käime poes või võtame süüa. Dussia alla vaja minna, vahel pesu pesta. Kui viitsin teen süüa ja ongi magama mineku aeg. Tänu sellele, et kogu aeg on tegemist, jooksevad nädalad siin meeletu kiirusega.

Tervitused

Veebruar

Kolmapäev. 8 veebruar. Juba! Varsti pool veebruari möödas. Palganädal lõppes eilsega. Tänane rohimispäev läks nii ruttu. vaatasime mõlemad rea lõpus kella ja suu jäi imestusest lahti.
Farmist lahkus jälle inimesi. 3 sakslasele öeldi lihtsalt, et tööd on vähe ja kõik. Imestasime ja olime õnnelikud, et need meie polnud. Juhataja teab, et meil korter võetud ning ta lubas sellega arvestada. Teistel oli vaid auto ja minibuss, neil on kerge mujale edasi liikuda. Peale korteri üürimist on plaanis osta universaal, siis saab majutuse pealt kokku hoida ja päris lahe oleks ehtsat bäkkeri elu proovida.
Nädalavahetusel külastasime saksa sõpru Annikat ja Hannest.

Samad, kes meiega koos töötasid. Käisime koos väljas, ujusime ning grillisime mere ääres. Kiidan siin kohal Tallinna ja üldse Eesti klubisi. Uudistasime ka ülisuurt lossi taolist kasiinot seest, 45 dollarit jäi sinna hoonesse. 5 minult, 40 Karlilt. Hiljem hakkas kahju. Mängulõbu polnud vist isegi 5 min kokku. Sellised rahad käivad seal läbi, mitmetelt korrustelt. Kõige kõrgemale korrusele saavad ainult briljandsõrmustega seigid. Nad ei taha meiesuguseid sinna. Soppasime Brisbane kesktänaval ja suures soppingukeskuses. Seal leidus Apple pood, kust ostsin endale meganunnu valge iphone 4s. Kõige uuem väljalase. Olen väga rahul, nii palju lahedaid funktsioone telefonil! Plus sellel telefonil on väga hea väike kaamera. Ilm oli päikseline ja megasoe niiet väike puhkus läks korda. PS! Samal ajal oli Eestis suur külmalaine kui ma päevitasin :D hahahahaaa

Kui on küsimusi või teemasi millest teada soovite siis kirjutan hea meelega.

Midagi veel

Juba kohe jälle nädal möödas! Homme juba reede. Õudne kuidas aeg lendab siin. 10 h tööpäevad lähevad kuidagi väga kiiresti.
Neljapäeviti on Austraalias late night shoppingu päev. Enamus kohti on tavaliselt kauem lahti, ning tööinimene saab ka vabalt soppama minna. Käisin proovisin kohaliku kaubanduskeskuse juuksurisalongi ära. Väga meeldiv teenindus ja ei läinudki hirmkalliks maksma. Uurisin eelnevalt mitmeid salonge ja hindasid. Kõik olid jube kallid võrreldes Eestiga. Ma ei ole harjunud nii palju maksma. Hinnad varieerusid 60-195 dollari vahel. Ma sain 80-ga. Päris hea ja kena jäi. Pole enne vist kunagi nii hele blond olnud!

See nädal tegime töö juures põhiliselt rohimist. Teisipäev oli suurem masinakorjamine. Umbes pool päeva, mis läks nii kiiresti, sest möllad kastidega seal, jooksed masina taga ja sätid salati lehti, et kastid üle ei ajaks. See tavaliselt paaride töö. Mina panen tühja kasti asemele, karl tõstab täis kastid kärusse. Tegime kolm suurt kärutäis kaste. Mõnus töö, järgmine päev olid jalad valusad.
Meie sakslastest sõbrad, kes töötasid meiega koos on Brisbanes. Lähme neile see nädalavahetus külla. Kahju, et saime nii vähe koos töötada. Töökollektiiv on palju igavam ilma nendeta. Meil leidub igasuguseid seal. Viilijaid, lobamokke, laiskvorste, töökaid… Meie oleme töökad muidugi. šoti ja inglise poisid ajavad Karli närvi, sest nad on tema arvates ikka niii laisklohed, panevad endale rohkem tunde kirja ja teevad pikki pause. Istuvad ja seisavad niisama. Tantsivad põllul :D Üks on ikka eriline tantsukunn enda meelest. Ma arvan, et nad saavad varsti oma palga kätte, sellised farmis kaua ei püsi. Kui omanik näeks või teada saaks, siis pole neil enam lootust Kuigi nad peaksid just pingutama, sest ühel lõpeb viisa 4 päeva peale farmipäevade lõpetamist.

Jaanuar

Tsau! Elame nüüd Warwickis, rendime korterit, töötame salatifarmis ja oleme rahul eluga, aga kõigest segamini all pool:
Peale aastavahetust ööbisime Brisbanes 3 päeva Luke’i (Austraalia kohalik kutt) pool. Puhkasime ning otsisime tööd sealt kandist. Kahjuks ei tundunud meile tööpakkumised nii ahvatlevad kui farmitöö. Käisime ühel vestlusel aga ei sobinud kuidagi meile. Vaatasime linna vaatamisväärsused üle ning otsustasime edasi sõita Toowoombasse ja kammida sealne piirkond läbi. Kuulsime, et seal algab puuvilla hooaeg.
Vodafone on jama mobiilsideteenuse pakkuja! Meie suurel tööotsimispäeval Toowoombas oli Vodafone maas. Saime vaid tööbürood läbi käia, kes kõik soovitasid vaid üksteist. Nii palju siis töö otsimisest. Läksime hoopis kinno Võimatut Missiooni vaatama. Kallis ja väike kino, aga film ja popcorn olid head! Õhtul külastasime Adist haiglas, vaeseke pidi oma sünnal seal olema. See on juba pikem jutt miks ta seal oli, eks ta kirjutab äkki kunagi oma Aussikogemusest raamatu. Öö veetsime pargis autos ööbides, lootes et järgmine päev tuleb edukam.
Levi tagasi, sain tööasju ajama hakata. Päris paljudesse kohtadesse sai helistatud. Karl otsis netist numbreid kui ma samal ajal helistasin, küsisin, käisin pinda kõigile aga ei midagi! Eelmisel päeval saime ühe toreda puuvillaga tegeleva mehe käest Stanthorpe tööbüroos töötava naise numbri. Olin enne juba helistanud sinna büroosse, aga siis nad ütlesid, et neil suur tööotsijate järjekord ukse taga. Helistasin uuesti ja seekord meil paluti  kohale tulla. Läks sõit lahti uuesti Stanthorpe poole. Saime öö veeta Adise hotellitoas. Nii tore, tasuta ja puha.
Miks on alati nii, et ei ole mitte kui midagi ja kui on siis mitu head tükki korraga?! Just nii oli meil tööpakkumistega. Nimelt käisime hommikul Stanthorpe tööbüroos ning peale lõunat oli juba töö olemas. Ma ei uskunud, et nii kiiresti asi käib. Rääkisin samal päeval veel õunafarmiga, ka nemad lubasid meile tööd. Pidin raske südamega ära ütlema, et saime juba tööbüroost hea pakkumise. Ta ütles mida me oleks tegema hakanud… Karl oleks masinatega töötanud, ma pakkinud, aijah, kahju, ütlesin et kui midagi valesti läheb tööga siis hoian nr alles.
Saime töö Warwicki, natuke suurem linn kui Stanthorpe. Siin on soppingkeskus ja natuke rohkem tänavaid, vähem bäkkereid, aga sama igav muideks. Puhas töötamise ja raha kogumise linn. Õnneks saame vahelduseks nädalavahetused mujal veeta kui viitsida natuke sõita. Eelmine nädalavahetus käisimegi Brisbane lähedal Riinal külas. Tema viimased päevad enne Malaisiat Austraalias. Väga sisukad 2 päeva. Külastasime lähedal asuvat kirikut, uuh palav ilm oli, aga väga mõnus. Inimesed on nagu ikka supersõbralikud, veetsime koos lõuna pargis ning jagasime lendlehti ühe seminari teemal inimeste postkastidesse. Pühapäev oli koalapargi päev. Ei kahetsenud et sinna läksime. Sai kängurusi paitada, kes on nii pehmekesed. Emud, dingod, krokodillid, väiksed linnud, suured sisalikud, nokkloom ja muud elukad olid ka esindatud kõigi koaalade seas. Riverdragonid jooksid niisama ringi, peab vaatama et peale ei astuks. Koaladega sai pilti teha, kes soovis 16 dol eest. Pole need väiksed laiskloomad nii nunnud midagi… Neil on suured pikad kulliküüned puust kinni hoidmiseks, millega nad võivad päris kõvasti kraapida. Minu koala kakas mu peale ja ei tahtnud mu süles olla. Foto tuli fotograafi meelest hägune välja (meie arust täitsa ok) niiet saime ühe pildipileti tasuta peale. Karl kasutas võimalust ning tegi hoopis suure maoga pilti, et eputada Gunilla ees kui julge ta on.
Tööst lähemalt. Töötame mõlemad salatifarmis, umbes 15 min sõidu kaugusel. Ausõna, lahedamat ülemust ei leia te mitte kusagilt, no nii chill ja heasüdamlik vend on lihtsalt. Teeme tavaliselt 10 h tööpäevi 5:00-15:30, mis on väga hea. Õunafarmis oleks me 8 teinud. Pausid on tööl suhtelised, kui väsinud oled, siis puhka, sellist suhtumist leiab harva, plus märgime oma tunnid ise, mida veel… Lõikame salatilehti, rohelisi, lillasi, meil enamus salatisorte esindatud. Saan ka nüüd tervislikult sööma hakata mõtlesin kohe, aga kaua sa ikka jõuad salatit süüa. Peale lõikamist kui tellimus täidetud, saame masinaga lõigatavat salatit rohima minna, ei tohi ühtegi umbrohtu olla! Viimased paar päeva oleme Karliga ülendatud masinakorjamist tegema. Supervaheldus rohimisele. Esimene töönädal oli harjumine. Jalad valusad, kael valus jne, inglise poiss lõikas enda näppe pidevalt. Töötame teravate nugadega. Õnneks olen lõiganud vaid ühe korra enda sõrme ja seda ka õrnalt. Kasutan igaks juhuks ka kindaid nüüd, ei tea ette kunagi millal lõigata võid. Karl on suutnud siiamaani ühegi haavata salatit kiiresti ja ilusti lõigata, väga tubli. Meil on ikka inimesi viidud sealt otse haiglasse õblusi tegema, veri voolamas näpust. Kõige hullem oli saksa tüdrukul, kes sai 5 õmblust oma nimetisõrmele. Ta nimelt teritas nuga ja nuga lõikas läbi plastiku ta sõrme! Milline kehv hommik... Nüüd on suur arm mälestuseks farmipäevadest.
Töötame sakslase kollektiivis, mis koosneb ainult paaridest, kes elavad kõik elavad oma minibussis, 2 lebotajat,inglane ja šotlane on ka kuidagi ära eksinud, tulid meiega samal ajal. Peakdite kuulma kuidas šotlane räägib, see ei ole inglise keel. Ma ei tea mis keelt nad seal räägivad. See veel tema ema keel ka. Ta on väga harjunud et enamus inimesi ta lausetest aru ei saa. Siis üritab ta kätega vehkides teiste sõnadega öelda. Aga muidu saan nii oma inglise kui ka saksa keelt praktiseerida normaalse aktsengiga inimestega. Nii kahju, kuid selle nädala neljapäeval lahkus 2 saksa paari. Saime nendega headeks sõpradeks, kahju et meie koos oldud ja koos töötatud aeg nii lühikeseks jäi. Loodetavasti näeme neid veel Austraalias ringi reisides, kui ei siis saime kutsed Saksamaale külla.
Warwicki jõudes seadsime ennast kõige normaalsemasse karavaniparki sisse. Üks tuba, aga vähemalt külmiku ja telekaga. Uuh kui te oleksite teisi näinud mida me veel enne vaatamas käisime, tasuta ka ei elaks mõnes. Jõudsime 2 nädalat karavanipargis olla kui saime oma korerisse sisse kolida. Otsisime, uurisime igalt poolt elukohti! Peale tööd käisime ükspäev kõik agentuurid läbi, neid linnas päris palju. Meil vedas, lõpuks saime sisutatud!, korraliku, kesklinnas mõnusas asukohas, garaaziga korteri ja rent on väiksem kui karavanipargis.  Leping on 3 kuuks, tavaliselt on rentimisega miinimum 6 kuud, aga nii pikaks ajaks ei oleks me tahtnud ühe koha peale jääda, reisida vaja ikka.
Vabandust, et kõigest nii segamini kirjutan. Kui pikalt ei kirjuta, siis lihtsalt liiga palju sündmusi ja asju vaja järjest lausetesse panna.